Hea meel on teatada, et neli aastat Eloras arst-konsultandina töötanud Nils Oskar Jõgi otsustas vastu võtta Elora kiilinise juhi ametikoha. Tegime dr Jõgiga intervjuu uuest tööst ja väljakutsetest. Intervjuu avaldas ka uudisteportaal Meditsiiniuudised.ee.
Elora kliiniliseks juhiks sai Nils Oskar Jõgi
Elora Keila, Hiiu ja Maardu haigla kliinilise juhina alustas tööd dr Nils Oskar Jõgi, kelle fookuses saab olema arst-konsultantide, aga ka psühhiaatrite ja infektsionistide töö koordineerimine, kolme haigla ravikvaliteedi ühtlustamine, patsiendiohutuse süsteemne arendamine, Elora koostöö tugevdamine kõrgema etapi haiglatega ning mitmete uute teenuste käivitamine.
Dr Jõgi on lõpetanud Tartu Ülikoolis meditsiiniteaduste valdkonnas arstiõppe ning töötanud viimased 4 aastat Eloras arst-konsultandina. 2018. aastast töötab ta asendusarstina ka Saku Tervisekeskuses. 2023. aastal omandas dr Jõgi doktorikraadi Bergeni Ülikoolist ning alates 2023. aastast on ta Uppsala Ülikoolis järeldoktorantuuris.
„Võtan uue ameti rõõmuga vastu. See roll annab võimaluse kujundada süsteemselt meie ravikvaliteeti ja tugevdada koostööd nii haiglate sees kui ka partneritega väljaspool,“ ütles dr Jõgi.
Ühtsed standardid ja tugevam patsiendiohutus
Kliinilise juhina hakkab dr Jõgi koordineerima arst-konsultantide tööd kõigis kolmes haiglas ning panustama ravialaste küsimuste süsteemse käsitluse arendamisse. Üheks esimeseks prioriteediks on haiglate seniste tööprotsesside ühtlustamine.
„Elorasse kuulub kolm haiglat, mis on viimaste aastate jooksul ühinenud. See tähendab, et meil on veel süsteeme, mida ühtlustada – eesmärk on, et ravikvaliteet ja patsiendiohutus oleksid kõigis üksustes tagatud samadel alustel ja ühtsete juhiste järgi,“ selgitas ta.
Olulisel kohal on patsiendiohutusjuhtumite regulaarne arutelu ning kliinilised koosolekud, kus haiglad saavad üksteise kogemusest õppida. Fookuses on ka mõõdetavate kvaliteedinäitajate süsteemne kasutuselevõtt, et hinnata ravi tulemuslikkust ja turvalisust.
Koostöö kõrgema etapi haiglatega
Elora haiglad teevad igapäevast koostööd Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja Ida-Tallinna Keskhaigla erakorralise meditsiini osakondadega.
„Soovime tagada sujuva koostöö HVA haiglatega. Juba täna on meil tihe koostöö kõrgema etapi haiglatega, võttes osa nende patsientidest vastu Elora õendusabisse, tänu millele jääb neil rohkem ressurssi keerulisemate patsientide jaoks,“ märkis dr Jõgi.
Tema sõnul plaanib Elora kanda tulevikus suuremat rolli kohaliku haiglana nii Keilas kui ka Maardus, pakkudes senisest rohkem kodulähedasi tervishoiuteenuseid. „Näiteks Keilas on meil peagi valmimas uus korpus, kus arendatakse laboriteenust ning planeeritud on nii EMO võimekus, psühhiaatria suund kui ka koolituskeskus. Maardus on juba tänavu algamas uue haiglahoone ehitus,“ lisas ta.
Õendusabi patsiendid on muutunud keerukamaks
Dr Jõgi sõnul on viimastel aastatel muutunud ka õendushaiglatesse jõudvate patsientide profiil.
„Kui varem tulid õendushaiglasse valdavalt stabiilses üldseisundis patsiendid, siis täna on tegemist pigem keerukate sisehaigete, multimorbiidsete ja eakate psühhiaatriliste patsientidega. Nende õige koht ei ole alati õendusabis, kuid sobiv alternatiiv süsteemis sageli puudub,“ selgitas ta.
Paljudel patsientidel on koormatud sotsiaalne anamnees ning nende käsitlus eeldab tihedat koostööd eri tasandite tervishoiuasutuste ja sotsiaalhoolekande vahel.
Praktikabaas tulevastele spetsialistidele
Ühe arengusuunana näeb dr Jõgi Elora haiglate kujundamist atraktiivseks praktikabaasiks nii tulevastele õdedele kui ka arstidele.
„Patsiendi käsitlus tema elu viimases etapis on meditsiiniliselt ja eetiliselt väga oluline. Kuna Eloral on sel teemal suur kogemuste ja teadmiste pagas, soovime pakkuda keskkonda, kus noored spetsialistid saaksid selles valdkonnas kvaliteetse ja süsteemse praktikakogemuse,“ ütles ta.
Kliinilise juhina on tema eesmärk tagada, et kõik kolm Elora haiglat toimiksid ühtse tervikuna – selgete standardite, tugevate koostöösidemete ja järjepidevalt areneva ravikvaliteediga.
