Me töötame Eloras, et pakkuda võimalikult head hoolt ja tuge inimestele, kes seda kõige enam vajavad.
Et saaksime seda teha hästi ja südamega, peame olema hoolivad ka iseenda suhtes – hoidma oma tervist nii füüsiliselt kui ka vaimselt. Selleks oleme loonud videod ja koondanud info, mis aitavad sul:
Vaata videotest, kuidas lihtsad töövõtted aitavad sul hoolealusega koostööd teha ning liigutada teda nii, et sinu tervis püsib korras ning hoolealusel on toimingute ajal mugav.
Siit leiad videod, mis aitavad hoida sinu keha tervena kogu tööpäeva vältel. Oleme üles filminud lihtsad harjutused, mida saad teha enne tööpäeva algust, puhkepausidel ning pärast tööd. Väikesed teadlikud liigutused ja õiged võtted aitavad ennetada ülekoormust ning toetavad nii füüsilist kui ka vaimset heaolu. Kui hoolime iseendast, saame pakkuda parimat hoolt ka oma hoolealustele. Nii sünnibki Kõige tervem haigla – tervetest ja hoitud kolleegidest.
Energia saamine ja kulutamine peavad olema tasakaalus. Selleks, ainevahetuse korrashoidmiseks ning hea tervise tagamiseks tuleks ennast kindlasti liigutada ning vähendada päevast istumisaega, eriti erinevate ekraanide taga.
Hommikusöök peaks olema piisav saamaks stardienergiat päevatoimetusteks. Öösel on organism ära tarbinud maksas talletunud süsivesikute varud ning need vajavad hommikul täiendamist. Kui hommikusööki ei sööda, hakkab organism lagundama enda varusid, mistõttu ei ole ta nii efektiivne kui peaks, näiteks kannatab õppimis-, töö- ja tähelepanuvõime. Hommikusöögist saadavad süsivesikud lähevad kohe kasutusse ja organism ei salvesta neid rasvana. Hommikusöök võiks olla rikas aeglaselt imenduvate süsivesikute poolest. Hästi sobivad erinevad, eriti täisteraviljadest valmistatud pudrud. Sobivad ka võileivad.
Säti päevarütm selliseks, et leiad mahti einetamiseks vähemalt kolm korda päevas, võimalikult regulaarselt, et vältida pikast toiduvahest tingitud ülesöömist. Vajadusel vali söögikordade vahele oodeteks selliseid vahepalu nagu puu- ja köögiviljad, pähklid-seemned, jogurt. Hammaste tervise seisukohast ei tohiks süüa sagedamini kui viiel korral päevas. Arvesta sellega, et ka põhitoidukordade vahele joodud tass kohvi või mahla või söödud küpsis on juba üks toidukord. Viimane tugevam toidukord oleneb magamamineku ajast, kuid reeglina võiks see olla umbes kella 18–19 paiku. Päris koriseva kõhuga magama minna ei tasu, vajadusel võiks mitte hiljem kui paar tundi enne magamaminekut võtta veel väikese näksi, näiteks köögivilju.
Et sinu toidusedelis oleks piisavalt seedimise korrashoidmiseks vajalikke kiudaineid, tuleb süüa nii teraviljatooteid kui ka puu- ja köögivilju ning marju. Vähenda valge jahu tarbimist, eelista toitainete poolest täisväärtuslikumaid ja kiudainerohkeid täisteratooteid. Kasuta rohkem tatart, tange-kruupe, eelista tavalistele makaronidele ja riisile täisterast variante, küpsetamisel kasuta täisterajahu. Heaks hommikusöögiks on puder või kõrge kiudainete sisaldusega täisterahelbed.
Et organismi paljudest vajalikest vitamiinidest ja mineraalainetest mitte ilma jätta, püüa süüa igal toidukorral puu- ja köögivilju või marju. Lõuna- või õhtusöögil peaks pool taldrikutäit moodustama köögiviljad (siia hulka ei loeta kartulit, avokaadot ja oliive). Söö võimalikult mitmekesiselt erinevaid vilju, et saada erinevaid toitaineid. Põhitoidu juurde võta alati köögivilju, ükskõik, kas toorsalatina, aurutatult, keedetult või hautatult. Magustoiduks eelista puuviljadest ja marjadest valmistatud toite. Kuigi vitamiine ja mineraalaineid saad väikeses koguses juba mõnest söödud marjast, siis selleks, et puu- ja köögiviljadest ning marjadest oleks abi näiteks südame-veresoonkonnahaiguste või osade vähkkasvajate vormide ennetamisel, tuleks neid päevas kokku süüa vähemalt 500 grammi. Uuemate soovituste järgi võiks keskmine täiskasvanud naisterahvas köögivilju süüa isegi vähemalt neli portsjonit (s.o u 400 grammi) päevas ning lisaks võiks nädala jooksul süüa veel 200-300 grammi kaunvilju (oad, herned, kikerherned, läätsed). Mida suurem energiavajadus, seda suurem osakaal võiks olla ka köögiviljadel, marjadel ja puuviljadel.
Kala peaks toidulaual olema 2–3 korda nädalas, sest kala sisaldab organismile vajalikke oomega-3-rasvhappeid, mis vähendavad riski haigestuda paljudesse levinud haigustesse, nagu näiteks südame-veresoonkonnahaigused. Samuti on kala asendamatu D-vitamiini allikas, mis omakorda aitab kaltsiumil paremini omastuda, toetades seeläbi luude tervist. Süüa tuleks nii lahjemaid kui rasvasemaid kalu, vähem aga kalakonserve, soola- ja suitsukala, sest viimased sisaldavad palju soola. Olenevalt valitud kalast, võiks nädalane kogus olla isegi 300-400 grammi.
Organism vajab kindlasti rasvu, kuid mitte väga suurtes kogustes. Seetõttu võiks toiduvalmistamisel eelistada aurutamist, keetmist, hautamist või ahjus küpsetamist rohkes rasvas praadimisele. Et toidus endas sisalduvate küllastunud rasvhapete kogust vähendada, eemalda enne toiduvalmistamist lihalt kamar, nähtav rasv ja pekk ning kanalihalt nahk. Ole valvel peidetud rasvade suhtes, mida sisaldavad näiteks pirukad, küpsetised ja töödeldud lihatooted. Toidu valmistamisel eelista õli. Mitmekesista oma toiduvalikut, lisades menüüsse ka pähkleid (umbes 20 spl nädala kohta) ja seemneid. Kalarasvu ei pea kartma!
Lisatud suhkruteks on kõik need suhkrud, mida on toitudesse lisatud tööstuses (nt kommides, kondiitritoodetes, karastus- ja mahlajookides, kohupiimapastades, jogurtites, aga ka osades lihatoodetes) või mida lisad ise kodusel toiduvalmistamisel (nt kohvi, tee või magustoidu sisse). Näiteks nii mõnestki kohupiimatopsist võib juba 40 grammi või 500 ml karastusjoogipudelist üle 50 grammi lisatavaid suhkruid saada. Sellise toote söömisel/joomisel ei tohiks Sa päevas rohkem suhkrut ega teisi magusaid asju süüa. Pea meeles, et karastusjoogid ei kustuta janu. Parim janukustutaja on vesi. Kommide ning kookide asemel maiusta värskete või kuivatatud puuviljadega.
Suur osa liigsest soolast tuleb toidutaldrikule tahtmatult kaasa konserveeritud ja valmistoitudest. Tegelikult saame arvestatava koguse soola juba ainuüksi sellistest igapäevastest toitudest nagu leib, juust ja sink. Et saada vähem soola, otsi sarnaste toitude seast magedamaid alternatiive ja eelista värsketest toorainetest enda valmistatud toite poe valmistoitudele. Toidu maitsestamisel kasuta soola asemel ürte ja maitsetaimi. Toidulauas ära serveeritud toidule kergekäeliselt soola juurde lisa.
Vett on vaja toitainete ja jääkide transportimiseks, seedemahlade normaalseks funktsioneerimiseks ja veel paljuks muuks. Kokku vajab täiskasvanud inimene vedelikku 28–35 ml kehakaalu kilogrammi kohta ehk umbes 2–3 liitrit. Kui süüa normaalselt, siis saame enamiku vedelikuvajadusest kaetud toiduga, näiteks puu- ja köögiviljadest, marjadest, supist ja jookidest. Täiskasvanu võiks vett juua päevas lisaks 2–3 klaasi, kuuma ilma ning liikumise korral rohkem. Parim jook on puhas vesi.
Ei ole olemas ohutut alkoholi tarvitamise taset. Alkoholi ei peaks tarvitama keegi, kuid alkoholi tarvitamist peavad kindlasti vältima alaealised, lapseootel naised ja imetavad emad.
Õpi ise süüa valmistama ja naudi seda aeglaselt, veel parem kui koos teistega. Ise süüa tegevad inimesed söövad üldjuhul tervislikumalt. Poest ostetud mugavustoidud, mida saab kiiresti suhu pista, sisaldavad sageli liiga palju rasvu (eriti küllastunud rasvhappeid), lisatud suhkruid ja/või soola ning vähe kiudaineid, vitamiine ja mineraalaineid. Ebatervislik toitumine on sageli mugavuse ja kiire eluviisi tagajärg. Kiirelt külmkapi juures või teleri ees süües kaob kergesti kontroll söödavate koguste üle.
